Kogu maailma ja planeedi elu mõjutavad
probleemid (kliimakriis, bioloogilise
mitmekesisuse vähenemine, reostus, pandeemiad, vaesus, ebavõrdsus, konfliktid, keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduskriisid) vajavad kiiret tähelepanu ja lahendusi. Nende probleemide kiireloomulisus nõuab põhimõttelist suhtumise muutust - säästev areng põhineb õiglasematel, kaasavamatel, hoolivamatel ja rahumeelsetel suhetel üksteisega ja loodusega.

Euroopa Liidu Uues strateegilises tegevuskavas 2019-

2024 on üheks eesmärgiks seatud haridusse ja inimeste oskustesse investeerimise suurendamine.

Haridusvaldkonnas on rahastusel ja rahalistel vahenditel oluline roll - need on vajalikud nii õppijate, õpetajate ning koolitajate jaoks erinevates
haridusasutustes.

Täiskasvanuhariduse üks eesmärke on
kriitilise mõtlemise ja subjektse käitumise
julgustamine kõikide inimeste seas, võimaldades igal indiviidil liikuda tarkuse, küpsuse, kokkuvõtvalt vaimsuse poole
(Karu, 2019).

Käesolev valge paber on adresseeritud akadeemilise erialaliidu, Eesti Andragoogide Liidu (edaspidi EAL) poole.

Vajadus täiskasvanuhariduse kvaliteedi hindamise süsteemi järele tekkis peale uuendatud TäKSi jõustumist 2015. aastal, mis andis koolitusturu vabamaks: koolitusasutuste registreerimine EHISesse
muutus usalduspõhiseks ja koolitusasutused ei pea enam HTMilt eraldi luba taotlema.
Paraku on usalduspõhisus toonud kaasa olukorra, kus seaduse täitmine on muutunud paljudele koolitusasutustele formaalsuseks, koolituste kvaliteet on väga varieeruv ja olemasolev süsteem ei suuda
koolituste kvaliteeti tagada.