top of page

Eesti Täiskasvanuõpet koordineerib ja arendab Haridus- ja Tedusministeerium, mille eesmärkideks on hoolitseda Eesti hariduse, teaduse, keele ja noortevaldkonna hea käekäigu eest. 

Täiskasvanuharidus

Täiskasvanuharidus on organiseeritud õppetegevus teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning nende säilitamiseks või täiendamiseks. Õppimine võib toimuda mistahes tasemel või meetodil. Samuti võib see asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis. (HTM)

​

Täiskasvanuharidus Eestis on reguleeritud kahe seadusega. Täiskasvanute koolituse seadus sätestab täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused, täienduskoolitustega seonduvad nõuded ja täiskasvanu õppija õigused õppepuhkuseks. Õppelaenu ja õppetoetuse seadus sätestab õppetoetuse ja õppelaenu saamise alused, tingimused ja korra. (Riigi Teataja)

Kõige olulisemad hariduseesmärgid on paika pandud haridusstrateegiaga Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Strateegilise planeerimise eesmärgiks on välja töötada realistlik pikaajaline plaan haridus- ja teadusvaldkondade arendamiseks nii, et Eestis oleks soodne keskkond teadmiste loomiseks, omandamiseks ja kasutamiseks ning inimesed saaksid ja tahaksid õppida kogu elu, oleksid loovad, ettevõtlikud ja uuele avatud ning panustaksid sidusa ja demokraatliku ühiskonna kujunemisse (ETKA Andras).

 

Strateegias seatud eesmärke viiakse ellu erinevate programmide kaudu, millest täiskasvanuhariduse programmi eesmärgiks  on motiveerida täiskasvanuid õppima, luua kvaliteetsed ja paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused (HTM).
 

Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga aitavad Eesti täiskasvanuharidust kujundada ja suunata:

Täiskasvanute Nõukogu

koosneb erinevate ministeeriumite, tööandjate ja töövõtjate organisatsioonide, koolitajate ning teiste asjassepuutuvate organisatsioonide esindajatest. Nõukogu ülesandeks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste osapoolte nõustamine täiskasvanuhariduse valdkonna küsimustes (HTM). 

ETKA Andras

mittetulundusühing, mis loodi 1991. aastal. Tegeleb elukestva õppe edendamisega. On koolitusega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon, mille liikmeskonda kuulub 41 organisatsiooni ning 24 individuaalliiget, kellest kolm on auliikmed.

Eesti Vabaharidusliit

mittetulundusühing, mis on asutatud vabaharidust edendavate ühenduste ja õppeasutuste ühiste avalike huvide toetamiseks ja on Eesti Haridusliidu (1924–1940) traditsioonide jätkaja. 

Eesti Rahvaülikoolide Liit

rahvaülikoolide katusorganisatsioon, mis loodi 2011. aastal. Põhitegevus on täiskasvanute täienduskoolitus st õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.

Haridusstrateegia loomisele eelnevad ideekorjed (arvamusfestival, foorumid, konverentsid, visioonipäevad) ja ekspertrühmade visiooniloome . Samuti arvestatakse Euroopa Liidus kehtivaid  koostöölepinguid, strateegiaid ja programme.

​

EPALE (Electronic Platform for Adult Learning in Europe) – on mitmekeelne avatud liikmelisusega Euroopa kogukond täiskasvanute koolitajatele ja õpetajatele, nõustamist ja tuge pakkuvatele isikutele, teadlastele, akadeemikutele ning poliitikakujundajatele. ​EPALE rahastus tuleb Erasmus+ programmi kaudu ning nende tegevusse on kaasatud 38 riiki.

​

Eestis on EPALE riiklikuks tugikeskuseks sihtasutus Kutsekoda, mis loodi 2001. aasta augustis. Kutsekoja ülesanne on kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine ning selle toimimise tagamine. Alates 2015 aastast alustas Kutsekoda tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA loomist, et ühiskonna ja tööturu muutustest tulenevad vajadused saaksid võimalikult kiiresti arvestatud koolituspakkumistes (EPALE).

Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutse-eetikakoodeks on juhindumiseks andragoogi kutset omandavatele ja taotlevatele täiskasvanutega tegelevatele koolitajatele.

Koodeksi eesmärk on osundada olulistele väärtustele ning toetada nende väärtuste austamist ja väljendamist. 

​

Eetilisus käesoleva koodeksi mõistes tähendab eelkõige:

  • Professionaalsust

  • Ausust

  • Sallivust

  • Lugupidamist

  • Avatust

  • Isikliku vastutuse tunnistamist

  • Tasakaalukust

  • Kohusetunnet

 

Oluline on lisaks nende väärtuste omamisele ka nende väljendamine ümbritseva ning eelkõige õppijate suhtes. Kõrgeimaks eetiliseks printsiibiks on üksikisiku väärikuse austamine ja inimõiguste säilitamine ning kaitsmine. (EPALE)

Allikad:

 

bottom of page