Refleksioon on võti iseendasse

Refleksioon

Refleksiooni käigus võrreldakse uut õpisituatsiooni varasemate teadmiste ja olukordadega. Samuti analüüsitakse alternatiivseid lahendusi õpiprobleemile ja proovitakse leida parimaid variante edasisteks tegevusteks. Seega refleksiooni abil hakatakse õpitut kasutama uutes olukordades. Sügav sisekaemus aitab inimesel teadvustada ka enda ebatõhusaid mõttemudeleid ja seeläbi vajadusel muuta oma arusaamisi, väärtuseid, uskumusi ja seisukohti.

 

Allikad:

Moon, 2004; Karm, 2007; Saarinen, Lonka, 2006; 

Karm, M. https://sisu.ut.ee/aktiivope/refleksiooni-toetavad-%C3%B5ppemeetodid. 

Kuigi igal inimesel on refleksioonivõime olemas, siis mitte alati pole indiviidil oskusi või meetodeid teadliku ning sügava refleksiooni praktiseerimiseks. Siinkohal saabki indiviidile oma abikäe pakkuda andragoog, kes on omandanud nii teoreetilised kui ka praktilised teadmised antud valdkonna kohta. Seega on andragoogi roll tõhustada õppija refleksiooni protsessi, mis toetaksid indiviidi arengut ja isikliku potentsiaali avaldumist.

Abistavad mudelid

Refleksiooni struktureerimiseks ning analüüsi toetamiseks on loodud teoreetikute poolt mitmeid mudeleid. Igaüks saab leida endale sobivaima mudeli, mis toetaks isikliku refleksiooni tegemist. Alljärgnevalt on välja toodud kolm näidismudelit. 

GIBBSI mudel

SIBULA mudel

ALACT mudel

To play, press and hold the enter key. To stop, release the enter key.

Gibbsi refleksioonimudel on ehitatud üles ringikujuliselt. Õppijal on ees kindel suund ning raamistik. Gibbsi mudelil on kuus erinevat etappi. Toetab praktilist refleksiooni ehk analüüsitakse konkreetseid kogemusi ja saavutatud tulemusi ning otsitakse alternatiivseid efektiivseid lahendusi järgmiseks korraks, kui satutakse sarnasesse situatsiooni. 

Allikas: https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/1-mudel-gibbsi-refleksiooniring-gibbs-1988/

Sibula mudelit on hea kasutada refleksiooni sügavuse ja kvaliteedi hindamiseks. Joonis selgitab, millised on erinevad refleksioonitasandid. Kirjeldavad refleksioonid hõlmavad ainult keskkonna ja käitumise tasandeid. Tehnilises refleksioonis analüüsitakse ka pädevusi ja oskuseid ning selle põhjal seatakse praktilisi uusi (õpi)eesmärke või leitakse konkreetsetele probleemidele lahendusi. Sügava ja kriitilise refleksiooni puhul käsitletakse ka tõekspidamiste, identiteedi ja missiooni tasandeid ning seeläbi kujuneb välja kõrgem teadvusaste ja antakse tõuge transformatiivseks muutuseks.

Allikas: https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/

ALACT mudel (Korthagen & Vasalos, 2005) sobib hästi ka algajale refleksiooni teostajale. Mudel on struktureeritud lihtsalt ning arusaadavalt. Peamine eesmärk on praktilise kogemuse hindamine ja analüüsi tulemusel uute tegevussammude loomine. Seda mudelit on hea kasutada ka näiteks koolitustel praktiliste tegevuste või õpiprojektide analüüsimiseks.

Allikas: https://tulevikuopetaja.hitsa.ee/moodul-v/refleksioon-opetaja-professionaalses-arengus/3-sibula-mudel-refleksiooni-tasemete-iseloomustamiseks/2-mudel-korthagen-alact-mudel-refleksiooni-struktureeritud-protsessi-kirjeldamiseks/ ja

http://andragoogika.tlu.ee/?page_id=288