Andragoogid ehk täiskasvanute koolituse spetsialistid toetavad ja suunavad täiskasvanute õppimist ning nende arengut, luues selleks võimalusi, vahendades täiskasvanud inimestele teadmisi ja oskusi ning suunates nende arusaamade ja hoiakute kujunemist.

              Täiskasvanute õpetamine

Täiskasvanute õpetamisel tuleb arvestada paljude asjaoludega. Täis­kasvanud õppijad erinevad vanuse, kogemuse, hariduse ja sotsiaalse staatuse, aga ka huvide, hoiakute ja motivatsiooni poolest. Neil on oma väljakujunenud teadmiste süsteem, mõtlemisharjumused, eelarvamused, stereotüübid, hoiakud ja väärtushinnangud. Seda kõike peab arvestama täiskasvanute õpetamisel ja koolituste korraldamisel.

Samuti seostatakse andragoogikat elukestva õppega. Viimase paarikümne aasta jooksul on elukestva õppe roll ja tähtsus meie ühiskonnas aina suurenenud. Selleks, et säilitada töövõimet, tuleb ka täiskasvanutel end pidevalt täiendada ja arendada. Lisaks erialastele teadmistele omavad suurt tähtsust ka toimetulekut ja  edu soosivad teadmised.

​

Väga tähtsal kohal on inimese enesearengus refleksioon ehk peegeldus. Refleksiooni eesmärgiks on analüüsi käigus muuta seni kasutatud probleemseid strateegiaid ja toimimismustreid kvalitatiivselt paremini toimivateks, tuleviku arengut silmas pidades.

              Andragoogika erialast

​

Õpingud andragoogika õppekaval loovad võimaluse mõista täiskasvanu ja grupis õppimise ja õpetamise põhimõtteid, omandada andragoogile omaseid toimimisviise, avardada arusaamu ning kujundada valmisolekuid. Samuti võimaldavad omandatud teadmised ja oskused mõjutada ja arendada täiskasvanuhariduses ning koolituse valdkonnas toimuvat. 

Õpingute käigus omandavad andragoogika eriala tudengid teadmised sellest, kuidas õpib täiskasvanu ja millised on tema õppimise motiivid ning info omandamise eripärad.

​

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor Heiki Kiidli: “Õpetaja täiskasvanute koolis (ideaalis andragoog) ei õpeta ainet ega kursust, vaid inimest.”

​

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht ja täiskasvanute koolitaja Anneli Habicht on öelnud: “Andragoogika eriala õpe on korraldatud grupis õppimisena, mis avab koostööoskuste arengule täiesti uue perspektiivi. Vaimne seljakott ei täitu aga iseenesest. Kui valida õppimiseks andragoogika, tuleb olla valmis intensiivseks mitmeaastaseks pingutuseks, ambivalentseteks olukordadeks, meeskonnatööks mitmekesises õppegrupis, ohtrateks kodutöödeks, ajanappuseks ja iseenda piiridega silmitsi seismiseks.”

​

               Professionaalne andragoog
 

Professionaal on kursis muutustega oma valdkonnas, rakendab valdkonna uusi teadussaavutusi, tegeleb arendustegevusega, laiendab pidevalt teadmisi ja oskusi, lahendab probleeme uuenduslikult, kasutab tagasisidet ja hinnanguid tulemuslikult, teeb aktiivselt koostööd oma töökaaslastega ning kolleegid tunnustavad teda kui eksperti (Ruohutie, 1996).

Andragoogid on mitmekülgselt haritud inimesed, kellel peavad olema teadmised üldisest haridusfilosoofiast, (sh täiskasvanuhariduse suundumustest, prioriteetidest ja hetkeseisust Eestis, Euroopa Liidu riikides, Euroopas ja maailmas), seadusandlusest, tööhõivepoliitikast, töötervishoiust, organisatsiooni juhtimisest, sh organisatsioonikultuurist ja -psühholoogiast. Et olla paremini kursis maailmas toimuvaga ja tasemel loengumaterjale omada, on vajalik nii võõrkeelte valdamine kui arvuti tundmine.

​

Täiskasvanute õpetamine eeldab täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpe­ta­mise ning õppimise põhimõtete eripära tundmist ning vastavate õppemeetodite valdamist. Seega peab andragoog tundma andragoogika põhimõisteid ja täis­kasvanuhariduse termi­no­loogiat ning täiskasvanute koolitamise metodoloogilisi aluseid. Kuna õppetöö toimub tavaliselt grupis, peab andragoog tundma õppegrupi moodustamise, meeskonnatöö ja grupi­dünaamika eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia vald­konnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, seal­hulgas avaliku esinemise oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.

​

Andragoogid peavad olema võimelised iseseisvaks tööks ja omama enesedistsipliini. Nad on avatud uutele teadmistele, paindlikud ja tolerantsed suhtlejad, selge eneseväljendusega pühendunud ning otsustusvõimelised. Neil peab olema autoriteeti ning oskust luua oma isiksusega positiivne ja motiveeriv õpikeskkond. Huumorimeel ning loomingulisus on selleks head abivahendid. Kahtlemata aitavad teda oma töös õpivõime, koostöövalmidus, empaatia, pühendumus, pingetaluvus, sallivus, loovus ja kohanemisvõime.

Kasutatud allikad:

​

• Haridusportaal Kool.ee. http://www.kool.ee/?8587

• Rajaleidja ametite andmebaas. http://ametid.rajaleidja.ee/Taiskasvanute-koolitajad-ndash-andragoogid

• A.Habicht (2019). Vaimne seljakott, mis ületas ootusi. https://kasulik.delfi.ee/news/sisseastumine/vaimne-seljakott-mis-uletas-ootusi?id=86560295

• Et täiskasvanuid õpetada, tuleb esmalt endal täiskasvanuks saada. Igas mõttes. https://www.andras.ee/et/et-t%C3%A4iskasvanuid-%C3%B5petada-tuleb-esmalt-endal-t%C3%A4iskasvanuks-saada-igas-m%C3%B5ttes

• Refleksioon, kuidas seda mõista.  https://heliseblogging.wordpress.com/2020/02/05/refleksioon-kuidas-seda-moista/

• Roosipõld, A. (2015). Professionaliseerumine ja õppimise muutused kaasaegses ühiskonnas peakoka ameti näitel. [Doktoritöö] Tallinna ülikool.